Kui jõgi on väga sügav, siis saab täpsema info uurimustööd tehes. Muul juhul soovitame mõõta kolmest kohast ja arvutada keskmine.
Kirjuta, mitut kala märkasid
kui oskad, täpsusta liike
Võta kindlasti proovid nii kividelt, taimedelt kui ka jõe põhjast. Kasuta määramistabelite abi.
roheline - taksoneid palju, puhta/voolava vee eelistusega taksonite osakaal suurem, dominandid pole alumisest III-st rühmast;
oranž ala - elurikkus keskmine, palju normaalse taluvusega taksoneid, dominandid üldiselt mitte III-st rühmast;
punane ala - taksoneid vähe, orgaanilist reostust taluvate osakaal suur, osa nendest dominandid)
Looduslike veekogude vee pH väärtused olenevad peamiselt vee süsinikdioksiidi ehk süsihappegaasi sisaldusest ja muutuvad üldjoontes sarnaselt CO2 kontsentratsiooni muutustega. Loodusliku jõevee pH jääb tavaliselt vahemikku 6 - 9. Mõõda pH väärtus ja märgi see siia:
Märgi siia pH mõõtmiseks kasutatud meetod.
Hägusus on vee läbipaistvuse näitaja, mida mõjutab vee heljumi-, hõljumi- või võõrise sisaldus. Jõgedes, kus on sogane vesi, ei jõua päikesevalgus väga sügavale ja mõjutab seeläbi veealuste taimede kasvu, aga ka temperatuuri, mis omakorda mõjutab vee-elustikku. Näiteks võib suur hägusus mõjutada kalade hapniku omastamist lõpuste kaudu. Vernier anduriga suurepärane <10 NTU, väga halb >70 NTU.
Lahustunud hapniku sisaldus vees sõltub temperatuurist ja õhurõhust. Rohkem infot hapniku mõõtmisest: https://hapnikjarvedes.weebly.com Ühikuks %: suurepärane kui >35%, väga halb kui <10% Ühikuks mg/l: suurepärane >10 mg/l 20℃ juures, väga halb <6 mg/l
Puhas vesi on halb elektrijuht, aga elektrit võivad juhtida seal esinevad lisandid, näiteks lahustunud soolad. Mida rohkem on vees lahustunud tahkeid osakesi, seda suurem on tema elektrijuhtivus. Kõrgemal temperatuuril on lahustunud tahkeid osakesi vees rohkem. Iga 1°C temperatuuri tõusuga kasvab elektrijuhtivus 2-3%. Elektrijuhtivuse mõõtmisest täpsemalt: http://www.salinityremotesensing.ifremer.fr/sea-surface-salinity/definition-and-units Ühikuks PSU ehk Practical Salinity Unit: suurepärane kuni 15 PSU, halb >15 PSU. Ühikuks µS/cm: suurepärane 100-2000 µS/cm; väga halb > 2000 µS/cm.
Lämmastiku- ja fosforiühendid, aga ka raua-, magneesiumi ja kaaliumiühendid on vajalikud toitained bakterite ja taimede kasvuks. Kõrge forsforisisaldus soodustab veekogude eutrofeerumist. Üldfosfori kontsentratsioonid üle 0,05 mg/l võivad vee-elustikku mõjutada, aga kontsentratsioonid üle 0,16 mg/l mõjutavad jõe elustikku juba kindlasti.
Elusolendi elu jooksul ja nende surma järgselt vabaneb ammooniumi (NH4+), mille bakterid oksüdeerivad nitritiks (NO2-) ja seejärel nitraadiks (NO3-). Tsüanobakterid muudavad õhulämmastiku (N2) otse nitraadiks (NO3-). Looduslikus vees on nitraatide tase tavaliselt 1 mg/l lähedal. Kontsentratsioonid üle 10 mg/l mõjutavad vee-elustiku olukorra kehvaks. Näiteks on lõhed tundlikud juba kontsentsatsioonidele > 0,06 mg/l. Hapnikupuudus vees aeglustab nitraaditsüklit.
Kui imetajate kehades muutub ammoonium enne väljutamist uriiniks, siis kalad eraldavad ammooniumi otse vette. Ammooniumi sisaldus väga hea kvaliteediga jõgedes on < 0,1 mgN/l, väga halva kvaliteediga jõgedes > 0,6 mgN/l.