UNESCO ühendkoolide Läänemere Projekti JÕEVAATLUSE PROGRAMM
Läänemere Projekti (BSP - Baltic Sea Project) jõevaatluse programmi täidavad regulaarselt UNESCO ühendkoolide õpilased ja õpetajad. Võrgustikuga on ühinenud üheksa Läänemere riiki: Taani, Rootsi, Soome, Venemaa, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Saksamaa. Jõevaatlust tehakse igal aastal 2 korda (kevadel, sügisel). Programmi ingliskeelse juhendi leiab Läänemere Projekti õpiraamatust nr 4: http://www.b-s-p.org/home/guides/lg4/ Tehtud jõevaatlused sisestatakse Google Drive vahendusel või täidetakse paberkandjal ja saadetakse riiklikule programmijuhile, kelleks on Annelie Ehlvest (anneli.ehlves[ at ]teec.ee) Iga õppeaasta lõpus tehakse jõevaatluste tulemustest riiklikud ja rahvusvahelise kokkuvõtted. Alates 2018.aastast leiab need ka rahvusvaheliselt kodulehelt: http://www.b-s-p.org/home/ Jõevaatlusega alustamiseks võib jagada klassi 2-3 grupiks, kes tegelevad jõe füüsikaliste, bioloogiliste ja keemiliste vaatlustega. Kõik osad pole kohustuslikud, vaid kool täidab programmi sel määral, missugused võimalused koolil parasjagu on. Õpilased matkivad teadustööd ja määravad jõgede ökoloogilist seisundiklassi seda iseloomustavate bioloogiliste kvaliteedielementide ning neile toetavate füüsikalis-keemiliste ja hüdromorfoloogiliste elementide järgi. Kui vaatlusvorm on täidetud, siis selle ära esitamiseks vajutage "Finish/ Saada ära" nuppu. Vahvat uurimist!

Kooli nimi
Õpilase nimi (grupi liikmete nimed)
Õpetaja nimi
Päev/kuu/aasta
Uuritava jõe nimi
Jõe füüsikalised parameetrid
Ilm
Õhutemperatuur (​°C)
Tuulekiirus (m/s)
Jõevee temperatuur (​°C)

Temperatuuri mõõdetakse jõe ülem- ja alamjooksult ning arvutatakse nede keskmine (delta).!!!! Kui temp jääb 0-2 C, siis suurepärane, kui 2,1-5 siis hea. Kui 5,1-10 C, siis rahuldav, kui >10 C, siis halb.

Voolukiirus (m/s)

Otsi 3 võimalikult ühesugust puuoksa, käbi või õuna ja võta aega, kui kiiresti läbib ujuv objekt 10 meetrit vee pinnal. Arvuta keskmine kiirus.

Geograafilised koordinaadid (GPS, Google Map, nutitelefon)
Jõe profiil
Jõe sügavus

Kui jõgi on väga sügav, siis saab täpsema info uurimustööd tehes. Muul juhul soovitame mõõta kolmest kohast ja arvutada keskmine.

Jõe laius

Kui jõgi on väga lai, siis soovitame kasutada võrdhaarde kolmnurga meetodit.

Jõe lookelisus
Kirjelda jõe põhja
Taimed:
Muda:
Savi:
Liiv:
Kruus:
Kivid:
Bioloogilised ja mikrobioloogilised parameetrid
Kivide katvus vetikatega
Veepinna katvus vetikatega
Milliseid taimegruppe jões märkad?
Mitu erinevat veest väljaulatuvat taime märkad?
Märgi, kas veest väljaulatuvate taimede seas oli ka...
Mitu erinevat ujulehtedega taime märkad?
Märgi, kas ujulehtedega taimede seas oli ka...
Mitu erinevat madalat veesisest taime märkad?
Märgi, kas madalate veesiseste taimede seas oli ka...
Mitu erinevat pikka veesisest taime märkad?
Märgi, kas pikkade veesiseste taimede seas oli ka...
Mitu erinevat vees vabalt hõljuvat taime märkad?
Märgi, kas vees vabalt hõljuvate taimede seas oli ka...
Taimede elurikkuse näitaja (automaatne arvutus sisestatud numbrite osas)
Hinda, kui suur osa veepeeglist on kaetud taimedega
KAHEPAIKSED
Kudu
Kullesed
Moonde läbinud konnad
KALAD

Kirjuta, mitu kala märkasid (kui oskad, täpsusta liike)

LINNUD
Jäälind
Sinikael-part
Piilpart
Sõtkas
Jääkoskel
Vihitaja
Metstilder
Kaldapääsuke
IMETAJAD
Kobras
Euroopa naarits
Ameerika naarits
Vesimutt
Lambad
Veised
Märgi, kui palju leidsid VOOLULEMBELISI JA PUHAST VETT EELISTAVAID suurselgrootute taksoneid.

Võta kindlasti proovid nii kividelt, taimedelt kui ka jõe põhjast. Kasuta määramistabelite abi.

Kevikuliste (Plecoptera) vastsed
Ühepäevikuliste (Ephemeroptera) vastsed, (v.a. ojapäeviklased (Baetidae) II rühm)
Ehmestiivaliste (Trichoptera) vastsed, (v.a. üleni risti-rästi stiilis majadega järvevanad (Limnephilus) II rühm)
Kiililiste (Odonata) vastsed: vesineitsikud (Calopteryx)
Kiililiste (Odonata) vastsed: vesihobulased (Gomphidae)
Vähid (Crustacea): jõevähk (Astacus astacus)
Vähid (Crustacea): jõe-kirpvähk (Gammarus pulex)
Lutikaliste (Heteroptera) valmikud ja vastsed: kärestikulutikas (Aphelocheirus aestivalis)
Mardikalised (Coleoptera): jõetaklaste (Elmidae) valmikud ja vastsed
Mardikalised (Coleoptera): harivesilase (Brychius elevatus) valmikud
Mardikalised (Coleoptera): harjaskukriku (Orectochilus villosus) vastsed
Kahetiivaliste (Diptera) vastsed: kihulased (Simuliidae)
Kahetiivaliste (Diptera) vastsed: sääriksääsklased (Tipulidae)
Kahetiivaliste (Diptera) vastsed: voolukärbes (Atherix)
Teod (Gastropoda): napptigu (Ancylus fluviatilis)
Teod (Gastropoda): vesiking (Theodoxus fluviatilis)
Karbid (Bivalvia): paks jõekarp (Unio crassus)
Kokku VOOLULEMBELISI JA PUHAST VETT EELISTAVAID suurselgrootute taksoneid
Märgi, kui palju leidsid AEGLAST VOOLU EELISTAVAID VÕI MÕÕDUKAT STRESSI (MUDASTUMINE, KERGE REOSTUS) TALUVAID suurselgrootute taksoneid.

Võta kindlasti proovid nii kividelt, taimedelt kui ka jõe põhjast. Kasuta määramistabelite abi.

Ühepäevikuliste (Ephemeroptera) vastsed: ojapäeviklased (Baetidae)
Kiililiste (Odonata) vastsed: tondihobud (Aeshna)
Kiililiste (Odonata) vastsed: ojaliidrik (Platycnemis pennipes)
Kiililiste (Odonata) vastsed: läikkiilid (Somatochlora)
Ehmestiivaliste (Trichoptera) vastsed: risti-rästi ehitatud majadega järvevanad (Limnephilus)
Suurtiivaliste (Megaloptera) vastsed: loidtiivad (Sialis)
Lutikaliste (Heteroptera) valmikud ja vastsed: vesihark (Nepa cinerea)
Lutikaliste (Heteroptera) valmikud ja vastsed: harilik selgsõudur (Notonecta glauca)
Lutikaliste (Heteroptera) valmikud ja vastsed: sõudurlased (Corixidae)
Lutikaliste (Heteroptera) valmikud ja vastsed: liuskurlased (Gerridae)
Mardikalised (Coleoptera): kukrikute (Gyrinus) valmikud
Mardikalised (Coleoptera): ujurlaste (Dytiscidae) valmikud ja vastsed
Teod (Gastropoda) (v.a. napptigu ja vesiking I rühm)
Karbid (Bivalvia) (v.a. paks jõekarp I rühm)
Ripsussid (Turbellaria)
Kokku AEGLAST VOOLU EELISTAVAID VÕI MÕÕDUKAT STRESSI (MUDASTUMINE, KERGE REOSTUS) TALUVAID suurselgrootute taksoneid
Märgi, kui palju leidsid TUGEVAT STRESSI (ORGAANILINE REOSTUS, MUDASTUMINE) TALUVAID suurselgrootute taksoneid.

Võta kindlasti proovid nii kividelt, taimedelt kui ka jõe põhjast. Kasuta määramistabelite abi.

Kahetiivaliste (Diptera) vastsed: surusääsklased (Chironomidae)
Vähid (Crustacea): vesikakand (Asellus aquaticus)
Väheharjasussid (Oligochaeta): mudatuplased (Tubificidae)
Kaanid (Hirudinea)
Arvukus: surusääsklased (Chironomidae)
Arvukus: mudatuplased (Tubificidae)
Kokku TUGEVAT STRESSI (ORGAANILINE REOSTUS, MUDASTUMINE) TALUVAID suurselgrootute taksoneid
Suurselgrootute elurikkuse kokkuvõte skaalal

roheline - taksoneid palju, puhta/voolava vee eelistusega taksonite osakaal suurem, dominandid pole alumisest III-st rühmast;

oranž ala - elurikkus keskmine, palju normaalse taluvusuega taksoneid, dominndid üldiselt mitta III-st rühmast;

punane ala - taksoneid vähe, reostusttaluvate osakaal suur, osa nendest dominandid)



Arvestades Sinu sisestatud andmeid ja loendatud taksoneid nii taimede kui loomade põhjas, saame arvutada jõe bioloogilise mitmekesisuse indeksi. Kokku loendasite mitu taksonit?
Keemilised parameetrid

Jõe ökoloogilise seisundi hindamiseks vaadeldakse nii bioloogilisi, hüdromorfoloogilisi kui ka füüsikalis-keemilisi näitajaid. Kooligrupid valivad uurimiseks need parameetrid, mille määramine koolil olemasolevate vahenditega võimalik on.

Vee värvus
Vee lõhn
Vesinikueksponent (pH)

Looduslike veekogude vee pH väärtused olenevad peamiselt vee süsinikdioksiidi ehksüsihappegaasi sisaldusest ja muutuvad üldjoontes sarnaselt CO2 kontsentratsiooni muutustega. Loodusliku jõevee pH jääb tavaliselt vahemikku 6 - 9. Mõõda pH väärtus ja märgi see siia:

0
014
pH mõõtmise meetod

Märgi siia pH mõõtmiseks kasutatud meetod.

Sogasus/hägusus (NTU elektrooniliselt, m Secchi kettaga või cm hägususe toruga)

Hägusus on vee läbipaistvuse näitaja, midamõjutab vee heljumi-, hõljumi- või võõrise sisaldus. Jõgedes, kus on sogane vesi, ei jõua päikesevalgus väga sügavale ja mõjutab seeläbi veealuste taimede kasvu, aga ka temperatuuri, mis omakorda mõjutab vee-elustikku. Näiteks võib suur hägusus mõjutada kalade hapniku omastamist lõpuste kaudu.
Vernier anduriga suurepärane <10 NTU, väga halb >70 NTU.

Lahustunud hapnik (mg/l või %)

Lahustunud hapniku sisaldus vees sõltub temperatuurist ja õhurõhust. Rohkem infot hapniku mõõtmisest: https://hapnikjarvedes.weebly.com
Ühikuks %: suuremärane kui >35%, väga halb kui <10%
Ühikuks mg/l: suurepärane >10 mg/l 20C juures, väga halb <6mg/l

Elektrijuhtivus

Puhas vesi on halb elektrijuht, aga elektrit võivad juhtida seal esinevad lisandid, näiteks lahustunud soolad. Mida rohkem on vees lahustunud tahkeid osakesi, seda suurem on tema elektrijuhtivus. Kõrgemal temperatuuril on lahustunud tahkeid osakesi vees rohkem. Iga 1°C temperatuuri tõusuga kasvab elektrijuhtivus 2-3%. Elektrijuhtivuse mõõtmisest täpsemalt: http://www.salinityremotesensing.ifremer.fr/sea-surface-salinity/definition-and-units
Ühikuks PSU ehk Practical Salinity Unit: suurepärane kuni 15 PSU, halb >15 PSU.
Ühikuks µS/cm: suurepärane 100-2000 µS/cm; väga halb > 2000 µS/cm.

Fosfaadid (PO4 3-, mgP/l)

Lämmastiku- ja fosforiühendid, aga ka raua-, magneesiumi ja kaaliumiühendid on vajalikud toitained bakterite ja taimede kasvuks. Kõrge forsforisisaldus soodustab veekogude eutrofeerumist. Üldfosfori kontsentratsioonid üle 0.05 mg/l võivad vee-elustikku mõjutada, aga kontsentratsioonid üle 0.16 mg/l mõjutavad jõe elustikku juba kindlasti.

Fosfaadid (sisesta meetod)
Nitraadid (NO3-, mgN/l)

Elusolendi elu jooksul ja nende surma järgselt vabaneb ammooniumi (NH4+), mille bakterid oksüdeerivad nitritiks (NO2-) ja seejärel nitraadiks (NO3-). Tsüanobakterid muudavad õhulämmastiku (N2) otse nitraadiks (NO3-). Looduslikus vees on nitraatide tase tavaliselt 1 mg/l lähedal. Kontsentratsioonid üle 10 mg/l mõjutavad vee-elustiku olukorra kehvaks. Näiteks on lõhed tundlikud juba kontsentsatsioonidele > 0.06 mg/l. Hapnikupuudus vees aeglustab nitraaditsüklit.

Nitraadid (sisesta meetod)
Ammonium (NH4+, mgN/l)

Kui imetajate kehades muutub ammoonium enne väljutamist uriiniks, siis kalad eraldavad ammooniumi otse vette. Ammooniumi sisaldus väga hea kvaliteediga jõgedes on < 0,1 mgN/l, väga halva kvaliteediga jõgedes > 0,6 mgN/l.

Ammonium (sisesta meetod)
Sinu järeldus vee kvaliteedi osas
Selle uuritava jõe vee kvaliteet on meie hinnangu kohaselt:
Muud kommentaarid ja täpsustused teostatud uuringu kohta