UNESCO ühendkoolide Läänemere Projekti JÕEVAATLUSE PROGRAMM
Läänemere Projekti (BSP - Baltic Sea Project) jõevaatluse programmi täidavad regulaarselt UNESCO ühendkoolide õpilased ja õpetajad. Võrgustikuga on ühinenud üheksa Läänemere riiki: Taani, Rootsi, Soome, Venemaa, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Saksamaa. Jõevaatlust tehakse igal aastal 2 korda (kevadel, sügisel). Programmi ingliskeelse juhendi leiab Läänemere Projekti õpiraamatust nr 4: http://www.b-s-p.org/home/guides/lg4/ Tehtud jõevaatlused sisestatakse Google Drive vahendusel või täidetakse paberkandjal ja saadetakse riiklikule programmijuhile, kelleks on Annelie Ehlvest (anneli.ehlves[ at ]teec.ee) Iga õppeaasta lõpus tehakse jõevaatluste tulemustest riiklikud ja rahvusvahelise kokkuvõtted. Alates 2018.aastast leiab need ka rahvusvaheliselt kodulehelt: http://www.b-s-p.org/home/ Jõevaatlusega alustamiseks võib jagada klassi 2-3 grupiks, kes tegelevad jõe füüsikaliste, bioloogiliste ja keemiliste vaatlustega. Kõik osad pole kohustuslikud, vaid kool täidab programmi sel määral, missugused võimalused koolil parasjagu on. Õpilased matkivad teadustööd ja määravad jõgede ökoloogilist seisundiklassi seda iseloomustavate bioloogiliste kvaliteedielementide ning neile toetavate füüsikalis-keemiliste ja hüdromorfoloogiliste elementide järgi. Kui vaatlusvorm on täidetud, siis selle ära esitamiseks vajutage "Finish/ Saada ära" nuppu. Vahvat uurimist!

Kooli nimi
Õpilase nimi (grupi liikmete nimed)
Õpetaja nimi
Päev/kuu/aasta
Uuritava jõe nimi
Jõe füüsikalised parameetrid
Ilm
Õhutemperatuur (​°C)
Tuulekiirus (m/s)
Jõevee temperatuur (​°C)

Temperatuuri mõõdetakse jõe ülem- ja alamjooksult ning arvutatakse nede keskmine (delta).!!!! Kui temp jääb 0-2 C, siis suurepärane, kui 2,1-5 siis hea. Kui 5,1-10 C, siis rahuldav, kui >10 C, siis halb.

Voolukiirus (m/s)

Otsi 3 võimalikult ühesugust puuoksa, käbi või õuna ja võta aega, kui kiiresti läbib ujuv objekt 10 meetrit vee pinnal. Arvuta keskmine kiirus.

Geograafilised koordinaadid (GPS, Google Map, nutitelefon)
Jõe profiil
Jõe sügavus

Kui jõgi on väga sügav, siis saab täpsema info uurimustööd tehes. Muul juhul soovitame mõõta kolmest kohast ja arvutada keskmine.

Jõe laius

Kui jõgi on väga lai, siis soovitame kasutada võrdhaarde kolmnurga meetodit.

Jõe lookelisus
Kirjelda jõe põhja
Taimed:
Muda:
Savi:
Liiv:
Kruus:
Kivid:
Bioloogilised ja mikrobioloogilised parameetrid
Kivide katvus vetikatega
Veepinna katvus vetikatega
Milliseid taimegruppe jões märkad?
Mitu erinevat veest väljaulatuvat taime märkad?
Märgi, kas veest väljaulatuvate taimede seas oli ka...
Mitu erinevat ujulehtedega taime märkad?
Märgi, kas ujulehtedega taimede seas oli ka...
Mitu erinevat madalat veesisest taime märkad?
Märgi, kas madalate veesiseste taimede seas oli ka...
Mitu erinevat pikka veesisest taime märkad?
Märgi, kas pikkade veesiseste taimede seas oli ka...
Mitu erinevat vees vabalt hõljuvat taime märkad?
Märgi, kas vees vabalt hõljuvate taimede seas oli ka...
Taimede elurikkuse näitaja (automaatne arvutus sisestatud numbrite osas)
Hinda, kui suur osa veepeeglist on kaetud taimedega
KAHEPAIKSED
Kudu
Kullesed
Moonde läbinud konnad
KALAD

Kirjuta, mitu kala märkasid (kui oskad, täpsusta liike)

LINNUD
Jäälind
Sinikael-part
Piilpart
Sõtkas
Jääkoskel
Vihitaja
Metstilder
Kaldapääsuke
IMETAJAD
Kobras
Euroopa naarits
Ameerika naarits
Vesimutt
Lambad
Veised
Märgi, kui palju leidsid "suurepärane kvaliteet" vee indikaatorgruppi (A) kuuluvaid põhjaloomastiku taksoneid

Võta kindlasti proovid nii kividelt, taimedelt kui ka jõe põhjast. Kasuta määramistabelite abi.

Kevikuliste vastne (Plecoptera perekond):
Ühepäevikuliste vastne (Ephemeroptera perekond):
Vesineitsik (Calopteryx virgo liik, kiililiste selts):
Kärestikulutikas (Aphelocheirus aestivalis liik):
Märgi, kui palju leidsid "hea kvaliteet" vee indikaatorgruppi (B) kuuluvaid põhjaloomastiku taksoneid

Võta kindlasti proovid nii kividelt, taimedelt kui ka jõe põhjast. Kasuta määramistabelite abi.

Ehmestiivaliste vastne (Trichoptera perekond):
Kirpvähk (Gammarus perekond):
Jõevähk (Astacus astacus liik):
Märgi, kui palju leidsid "keskmine kvaliteet" vee indikaatorgruppi (C) kuuluvaid põhjaloomastiku taksoneid

Võta kindlasti proovid nii kividelt, taimedelt kui ka jõe põhjast. Kasuta määramistabelite abi.

Vesilestad (Hydracarina perekond, Arachnida klassist):
Teised ämblikulaadsed (Arachnida klass) :
Pistesääsklased (Culicidae perekond):
Kiililised (Odonata selts) v.a. vesineitsik (Calopteryx virgo):
Vesihark (Nepa cinerea, lutikaliste alamseltsist):
Sõudurlased (Corixidae, lutikate alamseltsist):
Selgsõudurlased (Notonectidae, lutikate alamseltsist):
Teised lutikalised (Hemiptera alamselts):
Ujurlased (Dytiscidae, mardiklaste seltsist):
Vesimardiklased (Hydrophilidae, mardiklaste seltsist):
Teised mardikalised (Coleoptera selts):
Karbid (Bivalvia) v.a. keraskarp ja paks jõekarp:
Surusääse vastne (Chironomus perekond) v.a. punased:
Teod (Gastropoda) v.a. punnteod ja napptigu:
Kaanid (Hirudinea, rõngusside alamklass) v.a. ahaskaan, pisikaan:
Märgi, kui palju leidsid "halb kvaliteet" vee indikaatorgruppi (D) kuuluvaid põhjaloomastiku taksoneid

Võta kindlasti proovid nii kividelt, taimedelt kui ka jõe põhjast. Kasuta määramistabelite abi.

Keraskarp (Sphaerium perekond):
Punnteod (Lymnaea perekond):
Ahaskaanid (Erpobdellidae sugukond):
Pisikaan (Helobdella stagnalis liik):
Kihulane (Simuliidae, sääseliste alamselts):
Piimjas valgelamelane (Dendrocoelum lacteum liik):
Loidtiivaliste vastne (Sialis perekond):
Vesikakand (Asellus aquaticus):
Mudatuplane (Tubificidae sugukond):
Teised väheharjasussid (Oligochaeta, rõngusside alamklass):
Märgi, kui palju leidsid "väga halb kvaliteet" vee indikaatorgruppi (E) kuuluvaid põhjaloomastiku taksoneid

Võta kindlasti proovid nii kividelt, taimedelt kui ka jõe põhjast. Kasuta määramistabelite abi.

Punane surusääsk (Chironomus perekond):
Mudasirelane (Eristalis perekond):
Mitmekesisuse indikaator - mitu erinevat taksonit kokku leidsid?
Keemilised parameetrid

Jõe ökoloogilise seisundi hindamiseks vaadeldakse nii bioloogilisi, hüdromorfoloogilisi kui ka füüsikalis-keemilisi näitajaid. Kooligrupid valivad uurimiseks need parameetrid, mille määramine koolil olemasolevate vahenditega võimalik on.

Vee värvus
Vee lõhn
Vesinikueksponent (pH)

Looduslike veekogude vee pH väärtused olenevad peamiselt vee süsinikdioksiidi ehksüsihappegaasi sisaldusest ja muutuvad üldjoontes sarnaselt CO2 kontsentratsiooni muutustega. Loodusliku jõevee pH jääb tavaliselt vahemikku 6 - 9. Mõõda pH väärtus ja märgi see siia:

0
014
pH mõõtmise meetod

Märgi siia pH mõõtmiseks kasutatud meetod.

Sogasus/hägusus (NTU elektrooniliselt, m Secchi kettaga või cm hägususe toruga)

Hägusus on vee läbipaistvuse näitaja, midamõjutab vee heljumi-, hõljumi- või võõrise sisaldus. Jõgedes, kus on sogane vesi, ei jõua päikesevalgus väga sügavale ja mõjutab seeläbi veealuste taimede kasvu, aga ka temperatuuri, mis omakorda mõjutab vee-elustikku. Näiteks võib suur hägusus mõjutada kalade hapniku omastamist lõpuste kaudu.

Lahustunud hapnik (mg/l või %)

Lahustunud hapniku sisaldus vees sõltub temperatuurist ja õhurõhust. Rohkem infot hapniku mõõtmisest: https://hapnikjarvedes.weebly.com

Elektrijuhtivus

Puhas vesi on halb elektrijuht, aga elektrit võivad juhtida seal esinevad lisandid, näiteks lahustunud soolad. Mida rohkem on vees lahustunud tahkeid osakesi, seda suurem on tema elektrijuhtivus. Kõrgemal temperatuuril on lahustunud tahkeid osakesi vees rohkem. Iga 1°C temperatuuri tõusuga kasvab elektrijuhtivus 2-3%. Elektrijuhtivuse mõõtmisest täpsemalt: http://www.salinityremotesensing.ifremer.fr/sea-surface-salinity/definition-and-units

Fosfaadid (PO4 3-, mgP/l)

Lämmastiku- ja fosforiühendid, aga ka raua-, magneesiumi ja kaaliumiühendid on vajalikud toitained bakterite ja taimede kasvuks. Kõrge forsforisisaldus soodustab veekogude eutrofeerumist. Üldfosfori kontsentratsioonid üle 0.05 mg/l võivad vee-elustikku mõjutada, aga kontsentratsioonid üle 0.16 mg/l mõjutavad jõe elustikku juba kindlasti.

Fosfaadid (sisesta meetod)
Nitraadid (NO3-, mgN/l)

Elusolendi elu jooksul ja nende surma järgselt vabaneb ammooniumi (NH4+), mille bakterid oksüdeerivad nitritiks (NO2-) ja seejärel nitraadiks (NO3-). Tsüanobakterid muudavad õhulämmastiku (N2) otse nitraadiks (NO3-). Looduslikus vees on nitraatide tase tavaliselt 1 mg/l lähedal. Kontsentratsioonid üle 10 mg/l mõjutavad vee-elustiku olukorra kehvaks. Näiteks on lõhed tundlikud juba kontsentsatsioonidele > 0.06 mg/l. Hapnikupuudus vees aeglustab nitraaditsüklit.

Nitraadid (sisesta meetod)
Ammonium (NH4+, mgN/l)

Kui imetajate kehades muutub ammoonium enne väljutamist uriiniks, siis kalad eraldavad ammooniumi otse vette. Ammooniumi sisaldus väga hea kvaliteediga jõgedes on < 0,1 mgN/l, väga halva kvaliteediga jõgedes > 0,6 mgN/l.

Ammonium (sisesta meetod)
Sinu järeldus vee kvaliteedi osas
Selle uuritava jõe vee kvaliteet on meie hinnangu kohaselt:
Muud kommentaarid ja täpsustused teostatud uuringu kohta