Õpetajate inspiratsiooniseminar Aegna saarel 27.-28.05.2017

SEMINARI KAVA:

Laupäev, 27.05

09:30 Kogunemine Tallinna kalasadamasse

10:00  Tallinn-Aegna laev „Vesta“ väljub kalasadamast

11:00 Saabumine Aegna saarele ja jalutamine looduskeskusesse (1 km) ning majutamine kämpingutesse ning seminari kava/teemade tutvustamine

12:00 Lõuna Aegna loodusmajas

13:00 Aegna ekskursioon: kohalik elanik Hugo Udusaar „Elu võimalikkusest väikesaarel”

16:00 Paus teejoomiseks ja suupisteteks

16:30 Aegna loodusmaja programmide tutvustus (Eliko Petser).

Ökomärgise „Sinilipp“ tutvustus (Reet Vaiksalu).

18:00 Õhtusöök

19:00 BSP õpetajate inspireerivad lood ja praktiliste kogemuste jagamine (Tiina Sõber, KJPG, Peterburi vee kvaliteedi konverentsist)

21:00 Saunamaja kasutamine

23:00 Öörahu

Pühapäev, 28.05

6:30 Väliprogramm: Aegna saare linnustik (Vilja Padonik ja Aire Orula) 

8:00 Hommikusöök

9:00 Töötuba: Ülemaailmsed jätkusuutliku arengu eesmärgid, nende seosed BSP tegevustega ja projektõppe sidumine ainekavaga (head näited, kuidas veel saaks ja murekohad)

10:45 Sirutuspaus

11:00 Töötuba: BSP ja UNESCO ühendkoolide koostöövõimalused tuleval perioodil (Get Climate Ready, Kanada konverentsi nopped)

11:45 Sirutuspaus

12:00 Töötuba: BSP koolide koostöö Eestis ja välismaal (BSP sõpruskoolid, Taani laager, Saksamaa konverents, teised partnerid ja uued projektiideed, KIK, ERASMUS+, Nordplus)

13:00 Lõuna

14:00 Töötuba: Riiklike programmikoordinaatorite tutvustamine ja programmidest ülevaate andmine/saamine (Eesti koolide osalusraportid ja välismaa koolide osalus)

15:00 Töötuba: Õpilaste BSP laagri korraldamine augustis (ideede kogumine, õpilaste kaasamine)

16:30 Õhtusöök ja seminari lõpetamine (koolitustunnistused)

18:30 Start loodusmaja juurest sadama suunas

18:30 Aegna-Tallinn laev väljub sadamast

19:30 saabumine Tallinnasse ja sealt kodudesse omal käel (sõiduautoga tulijatel palun märku anda, et saaks autokohti jagada).

BSP õpetajate seminari korraldamist rahastab Haridus- ja Teadusministeerium ning toetab Tallinna Keskkonnaamet.

Osalejad:

  1. Helgi Muoni, Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasium
  2. Vilja Padonik, Rakvere Põhikool
  3. Tiina Gashkov, Jõhvi Põhikool
  4. Karin Keert, Viimsi Kool
  5. Anri Kivil, Tallinna Arte Gümnaasium
  6. Külli Relve, Audentes
  7. Kristel Kotsar, Tallinna Sikupilli Lasteaed
  8. Kadri Kabel, Jüri gümnaasium
  9. Tiina Sõber, Krisjan Jaak Petersoni Gümnaasium
  10. Marje Loide, Lihula Gümnaasium
  11. Anne-Ly Lään, Tallinna 21. Kool
  12. Daisy Kärner, Pärnu Ülejõe Põhikool
  13. Sirje Janikson, Tartu Loodusmaja
  14. Gedy Siimenson, Tartu Loodusmaja
  15. Aire Orula, Tartu Loodusmaja
  16. Helen Tuusti, Sagadi Looduskool
  17. Reet Vaiksalu, Tallinna Keskkonnaamet
  18. Eliko Petser, Aegna Loodusmaja
  19. Jakob Kivil ja August Kivil, Tallinn
  20. Riina Otsus, Tallinna 21. Kool (ei jõudnud)
  21. Siret Pung, Kadrina Keskkool (ei jõudnud)
  22. Linda Metsaorg, Eru Lahe Rannarahva Selts (ei jõudnud)
  23. Heli Stroom, Tallinna Mustamäe Gümnaasium (ei jõudnud)
  24. Elis Martinson (ei jõudnud)

Kas haridus päästab maailma?

Johanna Helin, MTÜ Mondo maailmahariduskeskuse juhataja, UNESCO ühendkoolide koordinaator

 

Märtsi algul osalesin Ottawas Kanadas UNESCO hariduskonverentsil, kus arutati hariduse rolli rahu ja kestliku arengu tagamisel. Teema on aktuaalne mitmel põhjusel. Esiteks nõuavad uued kestliku arengu eesmärgid, mille kõik maailma riigid on ühiselt vastuvõtnud, et haridussüsteem valmistab ette aktiivseid kodanike, kes hoolivad nii loodusest kui inimõigustest ning on valmid muutma maailma õiglasemaks ja kestlikumaks. Teiseks, maailmas toimuv ebavõrdsuse ja ekstremismi kasv, kliimamuutused ja konfliktid annavad selleks selge vajaduse.

Aga milline haridus toob meile soovitud tulemuse? Maailmas on piisavalt näiteid sellest, kuidas haridus võib olla sama hästi nii probleem kui lahendus. Nelson Mandelat tsiteerides: ”Mitte keegi ei vihka teist inimest sündides tema nahavärvi, päritolu ja religiooni tõttu. Ühiskond õpetab inimesi vihkama”. Tehes seda mh kooli kaudu. Usk haridusse kannatab nähes, kuidas “kõrgelt haritud” inimesed eksploiteerivad loodust ja teisi inimesi oma kasu nimel, alustavad konflikte ja levitavad viha. Samas, nagu Mandela ka optimistina märkis: “kui (inimesi) on võimalik õpetada vihkama, siis neid on võimalik õpetada ka armastama, sest armastus on inimesele loomulikum kui vihkamine.”

UNESCO kaks võtmetähendusega haridusprogrammi: kestliku aregut toetav haridus ning maailmakodanikuharidus, põhinevad arusaamale, et meil on nii ühine planeet kui ühine inimkond, mida on võimalik hoida ainult õiglase, kestliku ja rahuliku kooselu kaudu. Kvaliteetse hariduse viie põhipädevuse kaudu: õppida olema, õppida teadma, õppida tegema, õppida elama koos (kestlikult), ning uue suunisena õppida muutma ja muutuma, peaksid arenema vajalikud oskused, teadmised ja väärtused, mis tagavad kestlikuma maailma. Eesmärkiks on maailmakodanik, kes saab aru maailma mitmekesisusest ja kompleksusest ning tahab töötada koos teistega parema maailma poolt.

Konverents tõi kokku erinevaid kogemusi ja arvamusi sellest, kuidas neid kompetentsusi kõige paremal viisil arendada ja mõõta. Häid näiteid sellest, kuidas lõimida teemad õppekavadesse saab nt lähinaabritelt Soomest või Saksamaalt, kuidas tuua teemad osaks kooli keskkonda – Jaapanist või Taanist, ning kuidas valmistada selleks ette õpetajaid nt Kanadast.

Möötmise osas pakub Eestile kindlasti huvi teadmine, et aastast 2018 möödetakse ka PISA uuringute kaudu õpilaste globaalseid pädevusi. OECD järgi on maailmakodaniku võtmepädevus analüütiline ja kriitiline mõtlemine, oskus vaadata asju erinevatest vaatenurgadest, esitada kriitilisi küsimusi, vahetada vajadusel seisukohta. Eriti oluline on tänasel päeval õppida meedialugemisoskust. Samuti on pädevusteks oskus teha koostööd, empaatiavõime ning paindlikkus. Teadmistena möödetakse arusaama globaalsetest teemadest ning kultuuride tundmist ja mõistmist. Globaalseid teemasid on mh kliimamuutused, kestlik majanduskasv, konfliktide lahendamine, demokraatia ja võrdõiguslikkus. Neid teadmisi on hea arendada nt ÜRO kestlike arengueesmärgide uurimise kaudu, mis sobivad hästi ka projektiõppe teemadeks. Maailmakodaniku väärtuste ja hoiakute põhialusena on inimõiguste ja kultuuride mitmekesisuse väärtustamine. Erinevus on rikkus, millest sünnib ka edasiviiv innovatsioon. Avatus ja vastutustunne on maailmakodaniku hoiakute ja mõtlemise põhjaks. PISA uuringusse lisatakse ka enesehindamise osa, millega püütakse hinnata raskelt mõõdetavaid asju nagu empaatiaoskus, avatus erinevate kultuuride vastu ning vastutustundlikkus.

Aga mis on Eesti olukord globaalsete pädevuste arendamises? Kas meil on lootust ka nendes teadmistes, oskustes ja väärtustes maailmas esirindel olla?

Olen umbes kümme aastat teinud koolidega koostööd maailmahariduse edendamisel ning selle kogemuse põhjal tundub, et on nii lootust kui arenguruumi. On palju aktiivseid õpetajaid, kes oma eeskuju ja õpetuse kaudu arendavad oma õpilastest hoolimist nii kodukoha, Eesti kui laiema maailma vastu. Sest ei tohi karta, et need oleksid omavahel vastuolus – laiem maailmapilt ei vähenda oma kodukoha armastust. Vastutustunnet on vaja nii kodustes tegemistes, kui globaalsetes sõltuvussuhetes. Samas on kahju näha, kuidas need tublid õpetajad jäävad mõnikord oma püüdlustes üksinda, kui struktuur, kolleegid või juhtkond nende tööd piisavalt ei toeta.

Vahel on Eestis ka tunda teatud skeptilisust väärtuskasvatuse kohta, just kui selle eesmärgiks oleks ideoloogiline ajupesu ülevalt alla. Unustatakse ära, et aktiivseid ja motiveeritud Eesti ja maailmakodanike aga ei arendata käsu korras, vaid hoiakud ja väärtused arenevad pideva kriitilise arutelu ja isiklike kogemuste kaudu. Kooli ülesanne on suunata õpilasi selliste väärtuste ja hoiakute suunas, mis võimaldavad noortel olla vastutustustundlikud ja loovad maailmakodanikud ning edendavad maailmas rahu ja kestliku arengut. Tulles tagasi Mandela optimismi juurde: ”hea haridus on kõige tugevam relv, mida saab kasutada maailma muutmiseks”.

Õppida elama koos kestlikult (kestliku arengu eesmärk 4.7)

“aastaks 2030 on kõigidel õppijatel kestliku arengu edendamiseks vajalikud teadmised ja oskused, sh kestliku arengut toetava hariduse, inimõiguste, võrdõiguslikkuse, rahuhariduse, maailmakodanikuhariduse ja kultuuride mitmekesisuse väärtustamise kaudu”.

Eesmärki saavutamise indikaatoriks on, kui hästi kestliku arengut toetav haridus ja maailmakodanikuharidus on lõimitud rahvuslikesse hariduspoliitikatesse, õppekavasse, õpetajate koolitusse ja õpilaste hindamisse.

 

Lugudest tegudeni

Gedy Siimenson, Tartu loodusmaja ringijuhendaja, UNESCO Läänemere Projekti Eesti tegevuste koordinaator

Olin lennul Kanadasse häiritud sellest, et unustasin oma termostassi koju ja võtsin vastu lennukil pakutud plasttopsi. Hakkasin seda topsi siis ühest lennukist teise vedama ja palusin stjuardessidel tassi erinevate vedelikega täita. Lõpuks keeldus üks stjuardess mulle plasttopsi kuuma teed kallamast, sest see olevat tervisele halb. Ütlesin, et tean seda, naeratasin ja tänasin teda. Mingil hetkel tassike ei pidanud enam vastu ja pidin vastu võtma veel teisegi. Sealhulgas sõin ära ka mitu mitmeti pakendatud lennukilõunat, sest kaasavõetud puuviljad said pika reisi alguses juba otsa. Teades, kui tähtsale konverentsile lendan, ei teinud mu otsused mind väga õnnelikuks.

Jõudnud UNESCO hariduskonverentsile, mis keskendus rahu ja kestliku arengu õpetamisele, sain aru, et ka siin on veel arenguruumi. S.t. jõuda sõnadest kaugemale, et ka iga sündmus ise väärikalt laval ettekantud lugude väärtusi kannaks. Siiski oli meeldiv tõdeda, et suur osa osavõtjatest oli samal meelel. Ja eks me kõik selleks ju kokku tulimegi, et arutada, kuidas üheskoos edasi veel hoolivamaks ja kestlikumaks saada.

Viie päeva jooksul osalesin kokku 20-s erinevas töötoas ja plenaaristungil. Esimene konverentsipool oli pühendatud kestliku arengu eesmärkidele, mida alustati diskussiooniga teemal “Missugune üks kestliku arengu hariduse õpetaja olema peab?“. Igalpool maailmas eeldatakse õpetajalt universaalset õpetust, õpilaste kaasamise oskust, motiveerivaid ja innovatiivseid meetodeid, kuid eriti toodi esile globaalsete protsesside seostamist kohalike oludega. Kestliku arengu eesmärke pole võimalik saavutada maailmakodanike vahelise rahu ja koostööta. Ülejäänud konverents keskenduski praktiliste lahendustele, kuidas koostööd teha, teineteisega arvestada ja toetada universaalseid väärtusi.

Siinkohal toon välja mõned näited koos vihjetega lisainfo saamiseks:

  1. Saksamaalt ja Suurbritanniast tulid kohale RootAbility liikumise loonud tudengid, kes tutvustasid 25-s Euroopa ülikoolis rakendatavat rohelise kontori mudelit. Eestit veel nende liitujate nimekirjas polnud. Liitumiseks leaib kontaktid liikumise kodulehelt (http://rootability.com/).
  2. Mängustamisele lähenes psühholoogia, tehnoloogia ja ökoloogia liitmisel ning hormoonide tasandilt MEGA (http://megageneration.com/) esindaja Moldovast, kelle kireks on luua mõjuga arvuti- ja lauamänge. Töötuba viidi läbi koos Peruu MTÜ-ga Planeta Oceano (http://www.planetaoceano.org/), mille missiooniks on mereelustiku kaitse. Üheskoos plaanitakse Peruu mereelustiku olukorda kajastava mängu loomist.
  3. Kõiki koole kutsuti osalema maailmas tekkivate jäätmete ringlust uurivas prjojektis Trashed World (https://www.trashedworld.com/). Projekti õpimoodul loodi dokumentaalfilmi „Trashed World“ põhjal ning Eestist on selle projektiga hetkel liitunud vaid Marja-Liisa Saulep Kivimäe Põhikoolist.
  4. 9.aprillini kutsub Momentum For Change üles kõiki maailma organisatsioone ja kodanikke registreerima oma kliimamuutust käsitlevaid projekte, et valida üks suurima mõjuga projekt ja selle korraldajad kutsuda novembris Bonn’i kliimakonverentsile Saksamaale (https://momentum.unfccc.int/).
  5. Nutiseadmete omanikud saavad rõõmustada, sest konverents oli stardiplatvormiks maailma päästmise mängule (http://worldrescuegame.com/), kus kuus erinevat tegelaskuju lahendavad erinevaid globaalprobleeme.
  6. Jaapanlased on valmistanud kliimamuutuse teema käsitlemiseks tummfilmi, mida kõik koolid võivad kasutada tunni sissejuhatuseks ja huvi äratamiseks (https://kiitosblog.wordpress.com/).
  7. Uppsala Ülokooli esindajad tutvustasid erinevaid õppematerjale, mida on võimalik alla laadida kodulehelt: http://www.balticuniv.uu.se/
  8. Goi Peace Foundation kutsus kooliõpilasi ja noori 15.juuniks esitama esseesid teemal „Learning from Nature“ (https://www.goipeace.or.jp/en/work/essay-contest/).
  9. Radikaliseerumise põhjustest ja abinõudest tegi liigutava ning sisutiheda ettekande Nick Taylor (http://foundation4peace.org/), kelle sõnul konverentsi kõige olulisem õppematerjal asub selle dokumendi leheküljel number 29: http://unesdoc.unesco.org/images/0023/002329/232993e.pdf
  10. UNESCO ühendkoolide rahvusvaheline koordinaator jagas keskkooliõpilastele mõeldud kliimamuutuse õppemoodulit (http://unesdoc.unesco.org/images/0021/002197/219752e.pdf).

Nimekiri jätkuks veel pikalt, aga siinkohal peatan end ja suunan huvitundvad inimesed ürituse lehele isiklikku uurimistööd tegema: http://en.unesco.org/esd-gced-week.

Väga meeldiv oli konverentsil näha, et sõna said võtta nii vanavanemad, noored vanuses 18-35.aastat, noored keskkoolist ja isegi 9-aastane ÜRO lapsautor Jona David, kes kõik püüdsid inspireerida õpetajaid oma tööd veel tulemuslikumalt tegema. ÜRO lapsautorite raamatutega saab tutvuda siin: http://www.vofg.org/books/.

Lend kodumaa suunas käis hoopis teises rütmis kui lend Kanadasse. Loonud kontakte üle maailma, olin põnevil, et koju jõudes oma kogemusest kolleegidele rääkida saan ning edasist koostööd võrgustike vahel planeerima saan hakata. Eks elu näitab, kuidas täpselt üheskoos parema tuleviku suunas liikuma hakata saame.

BSP veebiviktoriini tulemused ja õiged vastused

Selgunud on BSP veebiviktoriini võitjad!

Täname kõiki õpetajaid ja õpilasi, kes viktoriinis osalesid!

Kokku oli tänavu osalejaid 429, kusjuures 340 neist Eestist, 40 Leedust, 23 Soomest, 12 Saksamaalt, 8 Lätist, 5 Taanist ja 1 osaleja Venemaalt.

Usume, et viktoriin pakkus põnevust nii põhikoolis kui ka gümnaasiumis õppivatele noortele!

Viktoriinis osalejate tulemused ja viktoriini võitjad leiate siit: Võitjad ja osalejate tulemused

Viktoriini küsimused ja vastused leiate siit: Küsimused ja vastused

Rahvusvahelised auhinnad (25) lähevad riikide vahel jagamisele. Võitjatele saadetakse auhinnapakid kooli aadressidele jaanuarikuu jooksul!

Auhindu saavad vaid BSP võrgustikuga liitunud koolid.

Iga riigi rahvuslik koordinaator võib lisaks rahvusvahelisele auhinnale tänada osalejaid oma riigist lisanduvate auhindadega.

Eestlased Peterburi õpilaskonverentsil “Water quality”

29.novembril 2016 toimus Venemaal, Peterburis, koolis number 179, Läänemere Projekti veekvaliteedi õpilaskonverents. 

Tänu Eesti Haridus- ja Teadusministeeriumi lisatoetusele said Eestit esindama sõita Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumi õpetaja Tiina Sõber ja õpilased  Patrick Antonjuk (11c klass), Triine- Mirell Ämarik (12c klass), Alex Savolainen (11e klass).  

Eesti delegatsioon sõitis Peterburi bussiga. Jõudnud kohale 28.novembril, näitasid kohalikud õpilased külalistele Peterburi linna ja muidugi söötsid külaliste kõhud kenasti täis. Kultuuridevaheline õppimine sai hoo sisse!  Konverents toimus inglise keeles ning õpilased said jagada oma tulemusi vee kvaliteedi uuringutest BSP vaatlusprogrammide ja mitmesuguste koolis tehtud uurimistööde põhjal.

TKJPG õpilaste mõtted:

“Reis oli äärmiselt vahva! Meid võeti väga lahkelt vastu. Meile tuli Balti jaama vastu Stanislav Babitch’i õpilane Alya ning juhatas sealt ühiselamusse. Hr Babitch tutvustas meile ülikooli (majandusteaduskond) maja ning kostitas meid igal hommikul toitva hommikusöögiga ülikooli õppejõudude kohvikus. Ülikooli instituudi töötajad olid väga külalislahked, mis jättis meile imelise mulje. Eriti tähelepanuväärne oli majandusinstituudi hoone. Vanasti kasutati seda hoonet Vene keisririigi keskpangana. Nägime tuba rauast ustega, kus tol ajal hoiti kogu  Venemaa kulda. Samuti olid väga huvitavad laeaknad, millega ülikooli koridore valgustati (läbi mitme korruse).
Konverentsi raames külastasime Peterburi nr 179 lütseumit. Sealgi võeti meid väga lahkelt vastu. Seal esines palju õpilasi oma uurimistöödega, mis olid väga põhjalikud ning põnevad. Nt üks tütarlaps uuris Soome lahe veekvaliteeti, 2 noort tegid uurimise inimese kuulmisest. Viimased tegid ka patenteeritud leiutise selles valdkonnas. Meie tutvustasime noortele Eestit ning eelkõige Tartut. Rääkisime Eesti vee kvaliteedist (üldiselt) ning meie koolis tehtavatest vee kvaliteedi analüüsidest – mida meie õpilased teevad või on teinud keskkonnalaagritest ja keskkonnaõppe raames. Samuti tutvustasime Eesti (edasi)õppimisvõimalusi ning jagasime meeneid.
Konverentsi välisel ajal saime külastada ka Peterburi vaatamisväärsusi. Nt Ermitaaži, Vene muuseumi, kirikuid: Kaasani katedraali, Vere lunastuse kirikut jpt.
Meile väga meeldis. Saime ilusaid pilte ning ootame Hr Babitchit ka meie kooli külla.” Alex, Patrick, Triine-Mirell ja Tiina.

UNESCO Läänemere Projekti veebiviktoriin on osalemiseks avatud!

bsp-viktoriinLäänemere kohta võib õppida erinevaid meetodeid kasutades. UNESCO Läänemere Projekt kasutab ühe meetodina ka rahvusvahelist Läänemere veebiviktoriini, mida kooliõpetajad saavad hõlpsasti oma tunnikavasse liita.
Läänemere Projekti ehk BSP veebiviktoriin toimub juba neljandat korda, ja sel aastal toetab selle läbiviimist Haridus- ja Teadusministeerium. Igal aastal on viktoriinis osalejaid olnud ligi 500, sedakorda erinevatest Läänemere-äärsetest riikidest, kes on ühinenud BSP (the Baltic Sea Project ehk Läänemere Projekti) võrgustikuga.
Viktoriin on rahvusvaheline ja seetõttu saavad osalejad arendada ka oma ikka inglise keele oskust, sest kindlasti leiab igaüks midagi uut oma sõnavarasse. Teisalt võimaldab veebiviktoriin arendada õpilaste iseseisvat info otsimise oskust, mille abil saab osaleja iga kord veidi paremaks uurijaks. Loomulikult loodame tekitada huvi ka teadlaskarjääri vastu ning kasvatada õpilaste keskkonnateadlikkust. Selleks kogume igal aastal veebiviktoriini küsimusi just BSP õpetajatelt üheksast BSP riigist, ja valime välja kõige huvitavamad küsimused, täiendame neid ning vormistame mugavalt Walk & Learn poolt loodus veebiviktoriini e-platvormile. Kas ka selle aasta viktoriiniküsimused meie eesmärke toetavad, saate ise otsustada viktoriini läbides.
Viktoriinis võivad osaleda kõik õpilased, kes inglise keelt oskavad, igast koolist, kuid vaid BSP võrgustiku koolide õpilased saavad osaleda ka auhindade loosimises. Auhindu jagatakse välja 25-le parimale, aga proportsionaalselt osalenud BSP riikide õpilaste vahel. Vastused ja tulemused postitame BSP rahvusvahelisele kodulehele detsembri alguses (http://www.b-s-p.org/home/).
Viktoriini võivad teha ka õpetajad, kuid neil palume lisada oma nime järele märkuseks *(õpetaja), sest nii saame punktiarvestusest õpetajate vastused eraldi kokku koguda.
Viktoriini võib teha näiteks kooli arvutiklassis näiteks inglise keele, geograafia või bioloogia tunnina. Viktoriini läbimiseks kulub aega vähemalt 30 minutit, sest küsimuste seas on ka heliküsimusi ning isegi üks 12-minutiline video on sisse mahtunud. See tähendab, et kindlasti on vaja internetiühendust ning vahendeid video vaatamiseks ja heli kuulamiseks. Maksimaalselt on võimalik saada 100 punkti. Aga kindlasti on enne viktoriini tegemist vaja teada seda, et iga õpilane saab osaleda vaid ühe korra (loetakse tema esimene skoor) ja küsimustele vastatakse kindlas järjekorras ning esimese küsimuse juurest edasi liikudest pole võimalik enam tagasi minna ning seda parandada. Seega tuleb oma vastuses enne järgmise küsimuse juurde liikudes kindel olla.
Võimalusel küsige õpilastelt viktoriinile ka tagasisidet ning saatke see korraldajale: gedy.siimenson@teec.ee.
Tahaksime teada, kas õpilastel oli huvitav seda teha, missugused küsimused olid keerulised, kuidas neile meeldib viktoriini ülesehitus, kuidas nende meelest oleks õiglane punktitulemusi hinnata (arvestades, et õigeid vastuseid annavad osalejaid igast BSP riigist) ja missuguseid auhindu nad sellise viktoriini puhul ootaksid.
Viktoriin on avatud 2016.aasta 30.novembrini!
Eelnevate aastate viktoriiniküsimused ja vastused leiad siit:  http://bsp.teec.ee/vaatluste-tulemused/
Nii õpetajad kui õpilased võivad neid soovi korral kasutada ja levitada.
Ilusat nädalat ja head nuputamist!
Tervitustega Tartu loodusmajast,
Gedy Siimenson
BSP Eesti tegevuste koordinaator
NB! Koolid, kes soovivad BSP võrgustikuga liituda, palun kirjutage e-mailile gedy.siimenson@teec.ee!

 

 

BSP rahvusvaheline laager Poolas, Miedzyzdroje linnas, 5.-9.septembril, 2016

Tänavu õnnestus Lihula Gümnaasiumi õpetajal Marje Loidel ning tema õpilastel Svea Stahlmanil ja Iris Kivisäkil sõita Eestit esindama UNESCO Läänemere Projekti rahvusvahelisse teaduslaagrisse Poolas. Peale laagrit õnnestus meil neilt ka tagasisidet küsida ning siinkohal esitamegi osalejate mõtted:

Kord aastas korraldatakse BSP (Baltic Sea Project) rahvusvaheline laager ühes projektis osaleva riigi rannas. Sel aastal leidis Taani BSP peakoordinaator Sören Levring Poola rannikul Miedzyzdroje linnas Szszecini ülikooli välibaasi, kus telkida. Kutsed laagrisse saadeti 6 Läänemere ümbruse riigi koolidele, kes aktiivselt osalevad BSP tegevustes.

Laagris osalemiseks oli vaja leida transpordi ja osalustasu jaoks finantse. Tänu Eesti BSP koordinaatorile Gedy Siimensonile, Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Lihula valla toetusele õnnestuski Lihula Gümnaasiumi 10.klassi õpilastel Eestit esindama sõita.

Reis toimus auto ja lennukiga: Lihulast autoga Riiga, Riiast lend Warssawi, sealt lend edasi Szszecinisse ja lõpuks autoga Miedzyzdrojesse, kokku 12 tundi.
Osalesime 6 töötoas: rannikuvaatlus, prügisisaldus rannaliivas, bioloogiline mitmekesisus, looduskaitse, veebi rakenduste loomise app-lab ja linnuvaatlus. Meid juhendasid Szszecini ülikooli teadlased ja kogu suhtlus toimus inglise keeles.
Õhtuti tutvustasime oma ja tutvusime osalevat riikide kultuuride ja keelega. Magasime telkides ja ujusime Läänemeres. Ilmad olid väga soojad, õhtuti sääserikkad. Saime palju uusi kogemusi ning arendasime rahvusvahelisi suhteid ning keeleoskust. Suur tänu toetajatele!
Pilte saab vaadata siit:
https://goo.gl/photos/VGZ6vWPQEXDreETy5

Blogis on ka jutuke:
http://okosuunategemised.blogspot.com.ee/

Läänemere Projekti koolide kokkutulek Raudsillal

Raudsilla matkakompleksis toimunud koolide kokkutuleku tegevustest valmis pisike videoklipp, mis on nähtav meie Facebooki lehel. Täname õpilasi, kes kaadreid kogusid.

Kokkutulekule jõudsid kuni kolmeliikmelised esindused 12-st Eesti BSP koolist. Koos osaleti orienteerumismängus, valmistati ette lõkkeõhtu etteasted teemal “Reisile võõraga” ning koguti praktilisi ja teoreetilisi teadmisi töötubades. Henn Timm Eesti Maaülikoolist juhendas töötuba ebapärlikarbi eluolust ja Pärlijõe eripärasest ning Annelie Ehlvest koos Aire Orulaga SA Tartu Keskkonnahariduse Keskusest juhendasid Läänemere ökosüsteemi töötuba.

Et  veel lähemalt uurida ühe Eesti huvitaivama jõe elustikku ja keemilist koostist, siis viidi läbi jõevaatlused Pärlijõe erinevatel lõikudel. Vaatlustulemused analüüsiti ja leitud erinevused esitati grupiviisiliselt. Lisaks oli igal vaatluses osalenud grupil võimalik teha ettepaneuid programmi muutmiseks ning ettepanekuid Raudsilla kompleksis veelgi keskkonnasõbralikumaks tegutsemiseks. Näiteks tõdesid õpilased, et nii suurel kompleksil, kellel on muuseas ka Roheline Võti, oleks hädavajalik pakkuda külalistele ise pesemisvahendeid, mitte lootma jääda selle peale, et külalised tõesti ise looduslikud vahendid kaasa võtavad, sest paraku on paljude inimeste keskkonnateadlikkus  puudulik ning kõik inimesed ei pruugi eristada rohepesu toodete seast neid õigeid looduslikke variante.

Lisaks eeltoodule, et teoreetilistele teadmistele kohe rakendust leida, viis Eestimaa Looduse Fond laagrilisi jõe äärde talgutöid tegema, et anda omapoolne panud ebapärlikarbi ja teiste oluliste liikide elupaiga kaitseks. See oli kahtlemata õpilaste lemmiktegevus, sest sai kahlamispükstega jões sumbata, liigseid puuoksi eemaldada ning oma töö tulemused olid kohe näha.

Loomulikult ei puudu laagrist meeskonnamängud, seltskondlik saun ning lühike õpetajate koosolek. Õpetajad võtsid vastu ka külalisi, et koos arutleda koostöö võimaluste üle. Külaliste seas oli Lennart Lennuk Eesti Mereinstituudist, Val Rajasaar MTÜ STudio Viridis Loodusharidusest, Gennadi Gramberg Tallinna Keskkonnaametist ning Linda Metsaorg MTÜ Eru Lahe Rannarahva Seltsist.

Pilte laagrist leiate maei kodulehe galeriist.

 

BSP koolide kokkutulek Raudsillal toimub 24.-26.augustil

Sel suvel saavad BSP loodusvaatlusi läbi viinud õpetajad ja õpilased kokku Pudisoo ehk Pärlijõe ääres Raudsilla matkakompleksis, et uurida ühe Eesti huvitaivama jõe elustikku ja keemilist koostist ning jõgede seoseid mereelustiku arenguga.

Seekord keskendutakse BSP jõevaatluste läbiviimisele ning süvenetakse ebapärlikarbi elutsükli ja elupaiga uuringutele. Töötubasid vastavatel teemadel viivad läbi Henn Timm Eesti Maaülikoolist ning Aire Orula ja Annelie Ehlvest Tartu Keskkonnahariduse Keskusest.

Et aga teoreetilistele teadmistele kohe rakendust leida, viib Eestimaa Looduse Fond laagrilisi jõe äärde talgutöid tegema, et anda omapoolne panud ebapärlikarbi ja teiste oluliste liikide elupaiga kaitseks.

Loomulikult ei puudu laagrist meeskonnamängud, õhtune orienteerumine, seltskondlik saun, asjalik õpetajate koosolek ning õpilasgruppide jõevaatlused.

Rohkem infot kokkutulekul kogetust postitame siia juba peale laagrit! 🙂 Jääge ootele!

 

Ebapärlikarbi elutsüklit uuri iseseisvalt siit:

http://www.keskkonnaamet.ee/organistatsioon/rahvusvahelised-projektid/parlijogi/ebaparlikarp-liigi-kirjeldus-ja-levik/