Samm-sammult merehariduse suunas

BSP õpetajate koolituspäevad Viinistul

22.-23. augustil 2011 kogunesid Viinistul rahvusvahelist Läänemere projekti (Baltic Sea Project – BSP) tegevusi juhendavad õpetajad üle Eesti. Nii õpilastele kui õpetajatele mõeldud merepäevad Pärispeal said alguse 2009. aastal Eru lahe Rannarahva Seltsi eestvedamisel ning Eesti Noorsootöö Keskuse ja Tallinna linna finantstoel. Merepäevade toimumist toetas ka Keskkonnainvesteeringute Keskus maakondlikust programmist.

BSP mereprogrammid õpilastele

Merepäevadel toimusid õpilastele praktilised tegevused merega seotud BSP programmide alusel. Nendeks programmideks ja tegevusteks on:

  • vee kvaliteet – mereelustiku liigilise koosseisu ja nende vastastikuste seoste uurimine, merevee seisundi hindmaine;
  • rannikuvaatlus – vaatlused Hara lahe või Pähkneeme männiku õpperajal;
  • keskkonnamõõtmised – merre suubuvate Valgejõe ja Loobu jõe vee omaduste keemiline analüüsimine;
  • merelindude ökoloogia – veelindude tundmaõppimine ja linnuvaatlustel osalemine (näiteks kesktalvisel veelindude loendusel), randauhutud lindude loendus ja haudelindude punktloendus;
  • kalandus – kalakaitsega seotud teadmiste õpetamine, kalade määramine ja lahkamine;
  • keskkonnaajalugu – rannikuelupaikades, jõgedes ja mujal toimunud muutuste analüüsimine, vastavate uurimistööde koostamine.

Uued kooli õppekavad näevad ette õpilasuurimustööde senisest suuremat osakaalu. Praktilised välitööd merepäevadel aitavad kaasa uurimistööde koostamisele ning seovad kooli õppekava praktilise tegevusega looduses.

Merepäevadel osalejad

Merepäevadel Pärispeal on osalenud ühe kalendriaasta jooksul 300-360 õpilast. Heameel oli tõdeda, et tänavu tuli ka kohaliku Vihasoo kooli pere Hara lahe õpperajale, et teha tutvust rannaloodusega ja täita rannikuvaatluse programmi ülesandeid. Kevadel tegid samas kohas rannikuvaatlusi Kuusalu Keskkooli õpilased õpetaja Eve Sarapi juhtimisel. Loksa Gümnaasiumi õpilane Anete Lomp Valgejõe külast on alustanud Valgejõe seisundit uurima õpetaja Glaidi Aasranna juhendamisel.

Merehariduse tuleviku suunad

Vaatamata sellele, et mitmed koolid osalevad rahvusvahelises Läänemere projektis, on mereharidus siiski juba aastaid madalseisus. Merehariduse olukorda on korduvalt arutatud ka õpetajate koolitustel Viinistul. Oma ettekandes 22. augustil 2011 rõhutas merehariduse eestvedaja Eestis Jüri Lember, et esimest korda taasiseseisvunud Eestis oleme suutnud jõuda merenduse riikliku arengukava “Eesti merenduspoliitika aastateks 2011-2020” kinnitamiseni Vabariigi Valitsuses. Senini puudus alusdokument, mille alusel oleks võimalik olnud süsteemselt läheneda merenduse, sh merehariduse edendamisele Eestis. Kui dokumendile antakse Riigikogu heakskiit, saab selle alusel kavandada merehariduse meetmeid ning taotleda vahendeid elluviimiseks. Aastateks 2015 ja 2020 on kavandatud 400 000 eurot kummalgi aastal merelise täiendus-ja huvihariduse edendamiseks.

Mida tuleks teha merehariduse ausse tõstmiseks Eestis?

Hädasti oleks vaja üldhariduskoolide õpilastele, eeskätt noortele merehuvilistele, oma merekeskust. Suure eeltöö on teinud merekeskuse rajamiseks Viinistule ettevõtja Jaan Manitski, kes mõistab keskuse olulisust keskkonnateadlikkuse edendamisel. Valminud on ehitusprojekt, lisaks omapoolsele panusele on Manitski toetust taotletud EAS-lt, kuid positiivset lahendust veel pole. Loodame, et merehariduskeskust peetakse riiklikult oluliseks, et äratada noortes huvi merega tegelemiseks nii uurijatena kui meremeestena ning jätkuksid Eesti riigi merenduslikud traditsioonid.

Mereäärsed koolid võiks kaaluda merendusliku suuna või merendusklassi avamist, sellele ettevõtmisele saab omapoolset abi pakkuda Eesti Mereakadeemia. Oma asukoha tõttu sobiks merenduslik suund meie piirkonna koolidest eriti Loksa Gümnaasiumile.

Läänemere projekti rahvusvahelise koordineerimise võtab 2012. aastal kolmeks aastaks üle Eesti. Sellega seoses kaasneb kohustus välja anda ka uudiskirja projekti tegevustest ning käsiraamat mõne programmi kohta. Minu ettepanek on koostada Eesti ornitoloogide abiga käsiraamat lindude ökoloogia programmi jaoks ning pöörata seal ka rohkem tähelepanu mereharidusele.

Linda Metsaorg

Eru lahe Rannarahva Seltsi juhataja ja BSP merepäevade projektijuht