2014 on Soome lahe aasta

Kutsume teid osalema Soomelahe aasta joonistuskonkursil http://bsp.teec.ee/maaratlemata/laanemere-aasta-joonistuskonkurss/

KESKKONNAMINISTEERIUMI PRESSITEADE
8. jaanuar 2014

*2014 on Soome lahe aasta*

*Alanud aasta on rahvusvaheliselt pühendatud Soome lahega seonduvatele
keskkonnateemadele, et parandada lahevee olukorda.*

Eesti, Soome ja Venemaa jaoks on 2014. aasta rahvusvaheline Soome lahe
aasta, mille eesmärk on tõhustada kolmepoolset koostööd lahe
keskkonnaseisundi parandamiseks. Teema-aasta patroonideks on iga riigi
presidendid. Aasta avasündmus rahvusvahelisel tasemel leiab aset 21.
jaanuaril Soomes Helsingis. Seejärel toimuvad avamisele pühendatud üritused
Tallinnas ja Peterburis.

Soome lahe aastal selgitavad Eesti, Soome ja Venemaa teadlased välja lahe
ökosüsteemi seisundi ning teevad ettepanekuid olukorra parandamiseks.
Teadlased keskenduvad kuuele teemavaldkonnale alates mereliikluse mõjust
merekeskkonnale kuni bioloogilise mitmekesisuse ja kalavarude säilimiseni.
„Soome lahe suurim keskkonnamure on toitainete küllustumisest tekkiv
vetikate vohamine, mis põhjustab vee kvaliteedi halvenemist. Vesi muutub
läbipaistmatuks ja hapnikuvaeseks, mis tähendab muude negatiivsete mõjude
hulgas ka kalavarude vähenemist,“ ütles Keskkonnaministeeriumi kantsler ja
teema-aasta Eesti töögrupi juht Andres Talijärv.

Vetikate kasvul merevees on ka loomulikud põhjused, kuid valdava hoo annab
sellele inimtegevusest tingitud toitainete suur sissevool. Seetõttu ei
ohusta Soome lahte mitte ainult võimalikud reostused merel, vaid ka
maismaal toimuvad reostused jõuavad vooluveekogude kaudu Soome lahte.
Viimase kümne aasta jooksul on Eesti investeerinud Soome lahe veeseisundi
parandamiseks üle 600 miljoni euro. Selleks on olulise panuse andnud
reoveepuhastite rekonstrueerimine ja ajakohastamine, samuti jääkreostuse
likvideerimine ja jäätmehoidlate likvideerimine ning sulgemine. Näiteks
suleti Sillamäe jäätmehoidla, mis paiknes vahetult Soome lahe kaldal ja
andis ligi kolmandiku Eesti lämmastiku koormusest Soome lahele.

Aasta vältel toimub Eestis, Soomes ja Venemaal hulgaliselt sündmusi.
Riikide esindajad loovad ühise rändnäituse, mis tutvustab lahte
looduslikust, kultuurilisest ja keskkonna vaatevinklist. Näitus on komplekt
kümnekonnast eksponaadist, mis käsitlevad näiteks mikroprügi, lahe olukorda
minevikus ja praegu, kultuurilugu ja elukeskkond. Näituse külastaja saab
mõtteid mida tema saaks lahe heaolu tarbeks teha. Mais avatakse näitused
samaaegselt Eesti Loodusmuuseumis, Tartu Keskkonnahariduse Keskuses ning
Keskkonnaameti Pärnu ja Narva büroodes. Loodusmuuseum viib huvilised ka
õpperetkedele kaljasel Hoppet ja uurimislaeval Salme, kus õpitakse tundma
mere selgrootuid, kuid juttu tuleb ka ökoloogiast, keskkonnaseisust ja
suurematest loomadest.

Soome lahele keskendub ka tänavune traditsiooniline maikuus toimuv
looduskaitsekuu ja aasta loomaks on looduskaitsjad valinud viigerhülge.

Tegevustesse on haaratud ka hulgaliselt teisi sündmusi. Näiteks on nende
seas suvine koostöö Tõnu Kaljuste ja Nargenfestivaliga, juuli teises pooles
toimuv Tallinna merepäevad ning pere- ja merepäevad Kundas. Suvel paneb
populaarne Looduse Omnibuss käima Omnilaeva, mis viib huvilised erinevatele
õpperetkedele ranniku läheduses ja saartele.

Augusti keskel toimuval Purtse Jõefestivalil saab lisaks
kultuuriprogrammile teadmisi ammutada ja arutleda keskkonnateemadel kõigile
avatud seminaril. Soome lahte suubuv Purtse jõgi on aegade jooksul olnud
Eestis üks enim tööstusest mõjutatud veekogusid. Tänaseks on jõe seisukord
oluliselt paranenud ning jõkke on naasnud isegi lõhelised, kes on vee
kvaliteedi osas vägagi tundlikud. Augusti viimasel päeval süüdatakse
kõikjal rannikul muinastuled, mille eesmärk on tuletada meelde, et meid
ühendav meri vajab hoidmist.

Soome lahe aasta tippsündmuseks on kolmepoolse deklaratsiooni sõlmimine,
mis lähtuvalt teadlaste soovitustest annab riikidele suunised tegevusteks
aastani 2021.

Soome laht on Eestit ja Soomet eraldav Läänemere laht, mis külgneb idas
Venemaa Leningradi oblastiga. Soome lahe pindala on 29 500 km2, suurim
laius 125 km ning suurim sügavus 121 m. Põhjarannikul on palju kaljuseid
saari lõunarannikut ääristab Balti klint, mis kohati on lainete murrutada
(Loode-Eestis), kohati asub rannajoonest mitu kilomeetrit (Leningradi
oblastis kuni 25 km) eemal. Suurimad sadamad on Peterburi, Viiburi,
Võssotski, Ust-Luuga, Tallinn, Paldiski, Muuga, Kunda, Narva-Jõesuu, Hanko,
Helsingi, Kotka, Loviisa ja Hamina.

Lisainfo:
Pille Rõivas, Keskkonnaministeeriumi avalike suhete osakonna nõunik
626 2811, 506 4608, pille.roivas@envir.ee.