11
10.2016
bsp-viktoriinLäänemere kohta võib õppida erinevaid meetodeid kasutades. UNESCO Läänemere Projekt kasutab ühe meetodina ka rahvusvahelist Läänemere veebiviktoriini, mida kooliõpetajad saavad hõlpsasti oma tunnikavasse liita.
Läänemere Projekti ehk BSP veebiviktoriin toimub juba neljandat korda, ja sel aastal toetab selle läbiviimist Haridus- ja Teadusministeerium. Igal aastal on viktoriinis osalejaid olnud ligi 500, sedakorda erinevatest Läänemere-äärsetest riikidest, kes on ühinenud BSP (the Baltic Sea Project ehk Läänemere Projekti) võrgustikuga.
Viktoriin on rahvusvaheline ja seetõttu saavad osalejad arendada ka oma ikka inglise keele oskust, sest kindlasti leiab igaüks midagi uut oma sõnavarasse. Teisalt võimaldab veebiviktoriin arendada õpilaste iseseisvat info otsimise oskust, mille abil saab osaleja iga kord veidi paremaks uurijaks. Loomulikult loodame tekitada huvi ka teadlaskarjääri vastu ning kasvatada õpilaste keskkonnateadlikkust. Selleks kogume igal aastal veebiviktoriini küsimusi just BSP õpetajatelt üheksast BSP riigist, ja valime välja kõige huvitavamad küsimused, täiendame neid ning vormistame mugavalt Walk & Learn poolt loodus veebiviktoriini e-platvormile. Kas ka selle aasta viktoriiniküsimused meie eesmärke toetavad, saate ise otsustada viktoriini läbides.
Viktoriinis võivad osaleda kõik õpilased, kes inglise keelt oskavad, igast koolist, kuid vaid BSP võrgustiku koolide õpilased saavad osaleda ka auhindade loosimises. Auhindu jagatakse välja 25-le parimale, aga proportsionaalselt osalenud BSP riikide õpilaste vahel. Vastused ja tulemused postitame BSP rahvusvahelisele kodulehele detsembri alguses (http://www.b-s-p.org/home/).
Viktoriini võivad teha ka õpetajad, kuid neil palume lisada oma nime järele märkuseks *(õpetaja), sest nii saame punktiarvestusest õpetajate vastused eraldi kokku koguda.
Viktoriini võib teha näiteks kooli arvutiklassis näiteks inglise keele, geograafia või bioloogia tunnina. Viktoriini läbimiseks kulub aega vähemalt 30 minutit, sest küsimuste seas on ka heliküsimusi ning isegi üks 12-minutiline video on sisse mahtunud. See tähendab, et kindlasti on vaja internetiühendust ning vahendeid video vaatamiseks ja heli kuulamiseks. Maksimaalselt on võimalik saada 100 punkti. Aga kindlasti on enne viktoriini tegemist vaja teada seda, et iga õpilane saab osaleda vaid ühe korra (loetakse tema esimene skoor) ja küsimustele vastatakse kindlas järjekorras ning esimese küsimuse juurest edasi liikudest pole võimalik enam tagasi minna ning seda parandada. Seega tuleb oma vastuses enne järgmise küsimuse juurde liikudes kindel olla.
Võimalusel küsige õpilastelt viktoriinile ka tagasisidet ning saatke see korraldajale: gedy.siimenson@teec.ee.
Tahaksime teada, kas õpilastel oli huvitav seda teha, missugused küsimused olid keerulised, kuidas neile meeldib viktoriini ülesehitus, kuidas nende meelest oleks õiglane punktitulemusi hinnata (arvestades, et õigeid vastuseid annavad osalejaid igast BSP riigist) ja missuguseid auhindu nad sellise viktoriini puhul ootaksid.
Viktoriin on avatud 2016.aasta 30.novembrini!
Eelnevate aastate viktoriiniküsimused ja vastused leiad siit:  http://bsp.teec.ee/vaatluste-tulemused/
Nii õpetajad kui õpilased võivad neid soovi korral kasutada ja levitada.
Ilusat nädalat ja head nuputamist!
Tervitustega Tartu loodusmajast,
Gedy Siimenson
BSP Eesti tegevuste koordinaator
NB! Koolid, kes soovivad BSP võrgustikuga liituda, palun kirjutage e-mailile gedy.siimenson@teec.ee!

 

 

07
10.2016

Tänavu õnnestus Lihula Gümnaasiumi õpetajal Marje Loidel ning tema õpilastel Svea Stahlmanil ja Iris Kivisäkil sõita Eestit esindama UNESCO Läänemere Projekti rahvusvahelisse teaduslaagrisse Poolas. Peale laagrit õnnestus meil neilt ka tagasisidet küsida ning siinkohal esitamegi osalejate mõtted:

Kord aastas korraldatakse BSP (Baltic Sea Project) rahvusvaheline laager ühes projektis osaleva riigi rannas. Sel aastal leidis Taani BSP peakoordinaator Sören Levring Poola rannikul Miedzyzdroje linnas Szszecini ülikooli välibaasi, kus telkida. Kutsed laagrisse saadeti 6 Läänemere ümbruse riigi koolidele, kes aktiivselt osalevad BSP tegevustes.

Laagris osalemiseks oli vaja leida transpordi ja osalustasu jaoks finantse. Tänu Eesti BSP koordinaatorile Gedy Siimensonile, Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Lihula valla toetusele õnnestuski Lihula Gümnaasiumi 10.klassi õpilastel Eestit esindama sõita.

Reis toimus auto ja lennukiga: Lihulast autoga Riiga, Riiast lend Warssawi, sealt lend edasi Szszecinisse ja lõpuks autoga Miedzyzdrojesse, kokku 12 tundi.
Osalesime 6 töötoas: rannikuvaatlus, prügisisaldus rannaliivas, bioloogiline mitmekesisus, looduskaitse, veebi rakenduste loomise app-lab ja linnuvaatlus. Meid juhendasid Szszecini ülikooli teadlased ja kogu suhtlus toimus inglise keeles.
Õhtuti tutvustasime oma ja tutvusime osalevat riikide kultuuride ja keelega. Magasime telkides ja ujusime Läänemeres. Ilmad olid väga soojad, õhtuti sääserikkad. Saime palju uusi kogemusi ning arendasime rahvusvahelisi suhteid ning keeleoskust. Suur tänu toetajatele!
Pilte saab vaadata siit:
https://goo.gl/photos/VGZ6vWPQEXDreETy5

Blogis on ka jutuke:
http://okosuunategemised.blogspot.com.ee/

25
09.2016

Raudsilla matkakompleksis toimunud koolide kokkutuleku tegevustest valmis pisike videoklipp, mis on nähtav meie Facebooki lehel. Täname õpilasi, kes kaadreid kogusid.

Kokkutulekule jõudsid kuni kolmeliikmelised esindused 12-st Eesti BSP koolist. Koos osaleti orienteerumismängus, valmistati ette lõkkeõhtu etteasted teemal “Reisile võõraga” ning koguti praktilisi ja teoreetilisi teadmisi töötubades. Henn Timm Eesti Maaülikoolist juhendas töötuba ebapärlikarbi eluolust ja Pärlijõe eripärasest ning Annelie Ehlvest koos Aire Orulaga SA Tartu Keskkonnahariduse Keskusest juhendasid Läänemere ökosüsteemi töötuba.

Et  veel lähemalt uurida ühe Eesti huvitaivama jõe elustikku ja keemilist koostist, siis viidi läbi jõevaatlused Pärlijõe erinevatel lõikudel. Vaatlustulemused analüüsiti ja leitud erinevused esitati grupiviisiliselt. Lisaks oli igal vaatluses osalenud grupil võimalik teha ettepaneuid programmi muutmiseks ning ettepanekuid Raudsilla kompleksis veelgi keskkonnasõbralikumaks tegutsemiseks. Näiteks tõdesid õpilased, et nii suurel kompleksil, kellel on muuseas ka Roheline Võti, oleks hädavajalik pakkuda külalistele ise pesemisvahendeid, mitte lootma jääda selle peale, et külalised tõesti ise looduslikud vahendid kaasa võtavad, sest paraku on paljude inimeste keskkonnateadlikkus  puudulik ning kõik inimesed ei pruugi eristada rohepesu toodete seast neid õigeid looduslikke variante.

Lisaks eeltoodule, et teoreetilistele teadmistele kohe rakendust leida, viis Eestimaa Looduse Fond laagrilisi jõe äärde talgutöid tegema, et anda omapoolne panud ebapärlikarbi ja teiste oluliste liikide elupaiga kaitseks. See oli kahtlemata õpilaste lemmiktegevus, sest sai kahlamispükstega jões sumbata, liigseid puuoksi eemaldada ning oma töö tulemused olid kohe näha.

Loomulikult ei puudu laagrist meeskonnamängud, seltskondlik saun ning lühike õpetajate koosolek. Õpetajad võtsid vastu ka külalisi, et koos arutleda koostöö võimaluste üle. Külaliste seas oli Lennart Lennuk Eesti Mereinstituudist, Val Rajasaar MTÜ STudio Viridis Loodusharidusest, Gennadi Gramberg Tallinna Keskkonnaametist ning Linda Metsaorg MTÜ Eru Lahe Rannarahva Seltsist.

Pilte laagrist leiate maei kodulehe galeriist.